XIII osa

Pjotr räägib tegevustest, millega Nochnoi Dozor tegeleb, näiteks avaliku arvamuse uuringutega. Tehtud on kümmekond allkirjade kogumise kampaaniat Lasnamäel, Mustamäel, Narva ja Kohtla-Järvel. Seal käivad rohkem vanemad inimesed. Suhtumine Eesti riigivõimu on väga negatiivne. Pjotr ütleb, et ta ise armastab ka Eestit, aga valitsust mitte. Vene rahvas aga vihkab ka Eestit. Valitsust seostatakse ka riigiga, mis on väga valus ja ebameeldiv. Sest valitsus muutub, riik aga mitte.

Vene ühiskonna suurim miinus on see, et pole liidreid. Savisaar täidab ka venelaste liidri rolli. Paljud hääletavad Savisaare poolt. Isegi mitte niivõrd Keskerakonna kui Savisaare poolt. Paar Keskerakonna liiget on uuesti liitunud Nochnoi Dozoriga. Võibolla saavad nad ka Riigikokku.

Pjotr räägib, et paljud inimesed lähevad ja hääletavad Savisaare poolt, ent teda paneb muretsema, et paljud Dozor-lased on kõige vastu. Reformi vastu, sotside vastu, keski vastu. Isegi Savisaare vastu. Kõige-kõige-kõige vastu. Aga ei saa olla kõige vastu. Kellegagi tuleb koostööd teha. Kui avalikud arvamused näitavad, et inimsed toetavad Nochnoi Dozori ja Savisaart, siis peaks sellest õppust võtma ja vastavalt tegutsema. Dozoris on ametlikult 30 julget liiget, kokku on 70-80 aktiivset liiget. Paljud on välja astunud, kuna inimesi on mõjutatud ja pressitud. Näiteks Aleksander Korobovil (Nochnoi Dozori juht) on takistatud äritegevust, tema autol kummid läbi lõigatud. Üks põhjusi võib olla selles, et ta elab samas majas eesti rahvuslase Jüri Böhmiga.