pühapäev, 8. veebruar 2009
VI osa
Puškarnõi ütleb, et tal pole Kapoga mingeid kontakte, teda pole kutsutud kohvile ega midagi muud. Sinna kutsutakse ainult nõrku inimesi, keda on võimalik vestlustega mõjutada. Puškarnõi ütleb, et loomulikult kuulatakse tema telefoni pealt. Kust ta teab? Kasvõi selle arreteerimise fakti põhjal, kui ta helistas, et sõidab linna ja võeti kohe kinni. Kuid ka muudel juhtudel, kui ta on kohtumise kokku leppinud ja näeb, et seal juba istuvad Kapo omad ees, fotografeerivad. Kust nad siis muidu teavad, et tema sinna ilmub. Varem oli selline tava, et saadeti teade selle kohta, et telefoni kuulatakse pealt. Nüüd ei saadeta enam isegi sellist paberit.
Puškarnõi seletab, et tal on pidevad probleemid Venemaale sõiduga. Pärast seda, kui ta astus Öisesse vahtkonda ja nõudis pikettidel Maksim Reva ja Dmitri Linteri vangist vabastamist, kogus allkirju, hakati teda rongis piiriületusel läbi otsima.
Pjotr räägib, et vaja on omavahel suhelda inimestel. Näiteks Eestis kaks kogukonda, eestlased ja venelased üldse omavahel ei suhtle. Seda eriti pärast pronksiööd. tekkis lõhe inimeste vahel, ka venelased ei otsi enam kontakte, hoiavad omaette.
Pjotr räägib piiriületuste kohta, pärast Öise vahtkonnaga liitumist, 2007. aasta oktoobris, et kui sõitis töö asjus komandeeringusse (ta töötab turundusjuhina elektrotehnikaettevõttes AS Estel Elektro), otsisti ta Eestis lahkudes Eesti poolel läbi. Esialgu ei saanud ta aru, mis värk on. Sama lugu juhtus tagasi tulles. Niimoodi, et algul toimus tavapärane dokumentide kontroll, pärast tuldi teda eraldi kontrollima. Kõik otsiti läbi. See toimus Narvas, rong senikaua ootas. Tagasi tulles rääkis ta oma sõpradele Öisest vahtkonnast, nemad ütlesid, et see on tavaline asi. Kõiki aktiviste ja juhatuse liikmeid otsitakse niimoodi läbi. Küsiti, et kas läbiotsimise protokolli küsisid. Pjotr, et ei küsinud, keegi ei pakkunud ka. Soovitati alati nõuda protokolli. See omakorda võtab väga kaua aega. Pjotr on seda vahel aidanud ise trükkida. Protokolli jaoks aetakse ta nüüd rongist välja, spetsiaalsesse läbiotsimistuppa. Üks kord öeldi, et kui nõuad protokolli, siis saadame rongi minema ja sinu jätame siia. Pjotr ütles, et siis peate mulle andma taksoraha. Öeldi, et midagi me sulle ei anna. Pjotr ütles, et hästi, mul on advokaat Siridenko, siis kutsun ma tema järgi taksoga ja maksate talle. Siis öeldi, et las parem rong ootab. Iga kord kui tema sõidab, hilineb rong umbes tund aega, nii et vagunisaatjad on hakanud juba nurisema, Vene pool on hilinemiste eest kehtestanud suured trahvid. Hiljem tekkisid tal uba läbiotsimiste käigus tuttavad piiri peal, kes siis juba teadsid, mis tal kaasas ja paar korda täitsid dokumendid ilma läbi otsimata. Samuti on ta ise alati valmis, juba riidesse pannud ja ootab läbiotsijaid. Kui ta aga telefoni teel oma sõpradele teatas, et ei otsitudki läbi, siis ütlesid piirivalvurid, et sellest saadi teada ja neid karistati.
Pjotr räägib, kuidas ta otsiti lennujaamas läbi enne perega lendu Egiptusesse. Ta laskis lapse koos naise ja asjadega juba ees minema, et nemad ei peaks kannatama.