VIII osa

Pjotr hakkab rääkima, mis juhtus temaga pronksiööl. Ta ütleb, et polnud siis veel Öise vahtkonna (Nochnoi Dozor) liige, astus pärast pronksiööd. Küll oli ta veebruaris enne seda ausamba juures valvet pidanud. Ta ütleb, et tal on hea sõbranna Anžela Makarova (kelle etendus Vladimir Võsotski tuli just äsja lavale Vene draamateatris). Ta on väga patriootiline, väga vene inimene, kultuurne hing, temaga koos käis Pjotr ausammast valvamas. Tema helistaski Pjotrile 26. kuupäeval, Pjotr oli ise töö juures sel ajal. Anžela ütles, et juba on kohal ehitustehnika ja püstitatakse aeda, sõida ruttu kohale. Me peame midagi ette võtma, inimesed kogunevad. Pjotr ütles, et ei saa, et on töö juures.

Pjotr töötab elektroonikaettevõttes AS Estel Elektro (endine Kalinini-nimeline elektroonikatehas) turundusjuhina. Väga tõsine ettevõte. Kõik otsivad Eesti Nokiat, see ongi Eesti Nokia! Tehas teeb täiesti unikaalseid asju, aga keegi ei tea sellest Eestis, kuna seal töötavad 100% venelased, omanikud on ka venelased, ettevõttes pole mitte ühtegi eestlast. Tehase toodang on unikaalne kogu maailmas, millega tegeleb veel 4-5 ettevõtet maailmas. Tehas toodab jõuelektroonikat. Pjotr töötab käivituselektroonika seadmete turundusjuhina. Toodetakse käivitusseadmeid hiigelsuurtele seadmetele, näiteks mootoritele. Isegi Siemens ja ABB ei suuda selliseid seadmeid teha. Nad suudavad küll oma nišis teha seda, mida Estel Elektro ei suuda, aga teatud alal on Eesti ettevõte ületamatu. Toodang läheb peamiselt Venemaale, aga ka teistesse riikidesse. Näiteks tootis tehas toiteseadmeid Šveitsi hiigelsuure osakestekiirendi jaoks. Toodetakse seadmeid teadusasutustele. Toodang on väga teadusmahukas. Raudtee alal toodab tehas rongidele pingemuundureid, näiteks täideti hiljuti Eesti ja Läti raudtee tellimusi. Toodetakse seadmeid, millega elektrirongide 3500-voldine toitevool muundatakse 220 voldiks. Varem saadi selline vool generaatoritest, mis olid kinnitatud rongi rataste külge, selline aegunud lahendus, nagu jalgratta külge kinnitatud dünamo. Estel toodab palju tooteid lennunduse jaoks, näiteks Kuubale, Malaisiale. Eksportiv ettevõte, pea kogu toodang läheb välja. Möödunud aastal seoses Eesti raudtee tellimusega jäi osa toodangust Eestisse. Pjotrile tundub, et kui ettevõte kuuluks eestlastele, oleks sel suur riigi toetus. See on innovatiivne, teadusmahukas, kaasaegne ettevõte. Aga kuna kuulub venelastele, siis ei tea sest keegi suurt midagi.

Pjotr jätkab pronksiöö teemal. Helistas Anžela ja kirjeldas, mis toimub, ning ütles, et sõida kohale. Pjotr küsis töö juures, kes saab sõita, leidus üks naine, kel oli oma Jaguar, kuna mees oli rikas, või vähemalt kuni pronksiööni oli väga rikas, neil oli oma suur maja, mees ostis naisele Jaguari, et tööl käia, naine teenib väikest raha, millest jätkub parasjagu maniküüri ja bensiini jaoks, aga inimene tahab tööd teha. Veel kaks inimest istus töö juurest peale ja pool tundi enne tööpäeva lõppu tuldi tulema. Kohale jõudes oli seal juba suur rahvamass, kui ta autost välja astus, hakkasid kõik aplodeerima, kõigile aplodeeriti, kes tulid, või autoga mööda sõitsid ja tuututasid, avaldati solidaarsust. See oli väga meeldiv.

Edasi tulevad kaadrid dokfilmist "Pronksaprill-venelaste silme läbi", kus on kaadreid, mida Eesti telekanalid millegipärast hea meelega ei näita. Kus näiteks Ansip ütleb, et ei taha kommenteerida küsitluste tulemusi, mille järgi valdav enamus venekeelsest elanikkonnast ei toeta ümbermatmist Tõnismäel ning Päevalehe uuringu järgi vaid 49% kogu elanikkonnast toetab seda. Päeval olid politseinikud nimesiltidega, õhtul olid nimed kinni kaetud ja politseinikel kiivrid peas. Mis annab justkui tunnistust, et valmistuti ausamba minemaviimiseks. Inimesed seisid ausamba lähedal, karjusid Häbi! ja Venemaa! Rahvas püüdis korda hoida. Paljud tõid politseinike jalge ette lilli.

Pjotr jätkab, et ta toodi Tõnismäele ja jäeti sinna. Kuni viidi ära, kui Pjotril olid juba ninaluu ja ribid katki löödud. Pjotr kirjeldab, et umbes kella 8 ajal õhtul, kui kõik oli veel rahulik, politseinikud seisid kahes rivis, ees naispolitseinikud, taga mehed. Küsiti, et miks naised ees seisavad, mis toimub, ei lastud lilli viia ausambale lähemale, kogunes üha rohkem rahvast, hakati loosungeid skandeerima "Ansip erru!", "Maha valitsus!", Pjotr hüüdis: "Politseinik Ivanov, võta sinel ja mine koju! Mis sa siin teed?!", käidi politseinikega rääkimas, miks vaja seista, kui mingeid korratusi ei ole. Kõik oli rahulik, kuni hakkasid tulema eriüksused tervete gruppide kaupa. Kiivrites, turvavestides, kui nad saabusid, muutus rahvas agressiivseks, saadi aru, et heaga see ei lõpe. Enne seda olid paljud juba väsinud ja lahkunud, aga kui saabusid eriüksused, toimus rahva hulgas elavnemine, kõik haarasid telefonid ja kutsusid oma tuttavad kohale: "Kuhu läksite, siin on eriüksused?!" Ja rahvas tuli tagasi üle terve linna. Toodi kaasa tuttavaid. Rahvas hakkas aimama, et midagi tuleb.