X osa

Pjotr räägib edasi oma juhtumistest pronkssõduri juures. Talle helistasid tema tuttavad, kes ta sinna tõid ja küsisid, et kuidas läheb. Tema siis vastas, et puhastan end verest, nina katki ja ribid sisse löödud. Öeldi, et tuleme ja toome su sealt ära. Pjotr vastu, et pole vaja tulla, aga nemad tulid. Helistasid ja ütlesid, et tahavad tema kõrval seista, ja kui vaja, viime traumapunkti. Ja niipea kui tulid, pandi Pjotr autosse ja viidi minema. Arsti juurde. Pärast seda palus ta end tagasi tuua. Nad tulid tagasi ja siis käis seal juba sõda.

Edasi tulevad kaadrid dokfilimist "Pronksaprill- venelaste silme läbi". Kus siis politsei asus rahvast minema ajama, kui selgus, et niisama lihtsalt keegi minema ei lähe. Selleks kasutati pisargaasi, pauk-granaate, kummist ja metallist nuiasid. Samuti lülitati sisse võimas prožektor ja suunati see protesteerijate peale. Vastuseks lendasid politseinike suunas pudelid ja kivid. Kõike seda saatsid hüüded "Häbi!".

Pjotr räägib, et sel ajal käis seal juba laskmine, oli palju suitsu. Maksim Reva oli sel ajal väljakul. Pjotr tuli kino Kosmose poolt ja parasjagu käis operatsioon rahva minema ajamiseks. Nad jätsid oma Jaguari eemale seisma ja seal nägi ta Saša Korobovi, kes ütles, et mis te teete, sõitke minema, kohe pekstakse teie auto sodiks. Pjotr ütles, et ei saa aru, mis toimub. Eemalt hakkas tulema pisagaasi, inimesed hõõrusid oma silmi, keegi oli peksa saanud ja verine, inimesed olid väga tigedad, võeti kive ja visati neid autode suunas. Pjotr ei saanud aru, sest tund aega varem oli kõik veel olnud rahulik. Inimesed hakkasid autosid ümber keerama.

Järgnevad kaadrid dokfilmist, kus noored peksavad armutult sisse vaateaknaid. Mees karjub, et kui julged olete, minge pekske politseijaoskonda, mitte süütute inimeste vara. Politsei oli kontrolli olukorra üle kaotanud, lastes peksta ja purustada kõike, mis ette sattus. Kell 23 rööviti alkoholikauplust Ararat, inimmass liikus Kaubamaja suunas, purustades teel vaateaknaid. Eesti Panga juures midagi põles, kannatada sai teater Estonia, rahvamass liikus Radissoni hotelli ja Hansapanga suunas. Puruks peksti kunstiülikooli ja Kalev Spa aknad. Politsei tõi selle peale välja veekahuri. Nagu hiljem selgus, oli kolmandik marodööridest eesti rahvusest. Kioskimüüja seletab, et tänaval oli suur rahvahulk, kes peksis kõik puruks ja varastas kõik ära, isegi prillipood tehti tühjaks.

Pjotr jätkab, et nägi Saša Korobovi eemal karjumas, et need on omad, need on omad, ja siis, et süitke ruttu minema. Nad jõudsid ümber keerata ja said minema, aga nende taga oli üks naisterahvas autoga, eestlane, kes jäi vaatama, et mis toimub, talle visati selle peale kivi aknasse, naine ei saanud millestki aru. Tekkis tropp ja autod ei saanud enam ringi pöörata. Autod sattusid lõksu. Ühel pool oli rahvamass, teisel pool autod üksteise sabas. Siis hakati autosid peksma. Pjotr viidi selle peale koju ja anti naisele üle, naine pani mehe koduaresti. Naine ütles, et aitab sulle, enam kuhugi ei lähe. Pjotr istus siis esmaspäevani kodus, vahepeal olid pühad, 2. mail viis naine ta arsti juurde, tehti pildid, perearst soovitas algul võtta valuavaigisteid, aga tuli välja, et roidemurru puhul tuleb võtta valuvaigisteid koos antibiootikumidega, muidu võib tekkida veremürgitus. Siis läkski enesetunne üha halvemaks ja Pjotr sattus reanimatsiooni. Siis oli veel pikka aega haiglas. Kui haiglast välja sai, nägi kuulutusi, et Nochnoi Dozor korraldab pikette Linteri ja Reva vabastamiseks vanglast. Linter ja Reva pandi vangi järgmisel päeval. Linterile tuldi kell 9 hommikul koju järgi, kodus korraldati läbiotsimine, ja kodust ka võeti vahi alla. Pärast ülekuulamist sattus ta millegipärast haiglasse, mis temaga seal tehti, see on selgusetu. Kinni võeti täiesti terve inimene, aga mõne aja pärast oli raskes seisus haiglas.

Küsimusele, miks selline asi juhtus, vastab Pjotr, et ikkagi olid ilmselt provokaatorid. Näiteks need kriminaalid, keda ta nägi. Kuigi 100% ei saa kindel olla. On selline info, et vanglas olid kokkulepped nendega, kes pidid varem vabaks saama, et nad läheksid sel aja sel kuupäeval kohale, teevad natuke möllu, ja lastakse varem lahti või midagi säärast. Aga need on kuuldused, midagi kindlat ei tea, mingeid dokumente pole. Ent kriminaale Pjotr seal nägi, mis neile vaja oli, pole tõenäoline, et nad olid suured vene patrioodid ja kaitsesid ausammast. Selle peale, et võiksid järgneda rahutused ja vargused, ei osanud keegi ette näha. Kellelgi neist, kes tulid ausammast kaitsma, poleks see pähegi tulnud. Võimalik, et neil kriminaalidel on juba sedavõrd hea nina ja kogemus, et näevad ette, kust võib midagi tulla. Või siis planeerisid midagi sellist. Kas nad ise planeerisid, või keegi saatis nad. Samahästi kui Eesti võimud, võinuks neid palgata ka Vene pool.